Tere tulemast anonüümsete kaisusõltlaste maailma! Jah, tuleb välja, et ma olen kaisutamiseks nõus lamama kasvõi suvalise maja avalikul koridoripõrandal. Viru keskuses oli liiga palju rahvast, samas kaisutamisvajadus oli suur, seega oli vaja leida mingi privaatsem koht. Valituks osutus ärimaja keldrisse viiv trepp. Eeldus oli, et seal nagunii keegi ei käi.
Horisontaalset pinda jätkus, samas oli põrand vastavalt ootustele külm, kõva ja tõenäoliselt mitte just steriilne. See polnud just optimaalne, aga kui väga meeleheitel olla, siis (üllatuslikult) mõnda aega talutav. Joped alla ja sai isegi pikali heita ning jäsemeid põimida. Natuke soojem oli ka kui õues. Küll aga muutsid lõpuks olukorra liiga stressirikkaks 5-10 meetri kauguselt mööduvad inimesed. Neid ei olnud palju ja nad ei öelnud otseselt midagi, aga tõenäoliselt saime korrusmaja koridoripõrandal maas kaisutades siiski kahtlustavaid pilke. Mitu korda käis inimeste möödumisel peast läbi võimalus, et keegi kutsub turvamehe meid ära ajama, seega ei saanud korralikult kaisutamisele keskenduda.
Üldhinnang ei ole seekord aritmeetiline keskmine, sest asukoht kesklinnas ei tasakaalusta päris ära hirmu, et sind iga hetk kodutu pähe välja visatakse.
Mugavus: 1.5
Privaatsus: 2
Asukoht: 5
Kokku: 2.0
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar